Suhtumine valutustamisse on kohati väga erinev. Hea valutustamine leevendab sünnitusvalusid, kuid ravimitega tuleb alati arvestada ka võimalike kõrvaltoimetega. Seetõttu on hea enne sünnitust tutvuda erinevate valu leevendavate meetoditega, et sünnituse käigus koos ämmaemandaga valida sobivaim.
Marieta Med nimelises era-naistekliinikus töötava ämmaemanda Angela Andressoni sõnul on naised väga teadlikud erinevatest medikamentoorsetest ja mitte-medikamentoonsetest valu leevendamise viisidest. “Palju teadmisi omandatakse Perekooli loengutes, kus tutvustatakse erinevaid valutustamise viise ja nende positiivseid ja negatiivseid külgi,” lisas ämmaemand. Tema sõnul on tulevaste emade jaoks väga oluline teadmine, et kasutatav vahend oleks nii beebi kui ema tervise jaoks võimalikult ohutu.
Naerugaas
See on kõige sagedamini kasutatav meetod sünnitusvalude leevendamiseks. Naerugaas koosneb alati lämmastikdioksiidi ja hapniku segust. Seega saab naerugaasi sissehingamisel naine alati piisavalt hapnikku. Naerugaasi toime algab umbes 40 sekundit pärast selle sissehingamist. Seepärast on tähtis, et seda hingatakse sisse kohe, kui valu tuntakse, muidu saabub selle toime liiga hilja. Naerugaasi võib proovida enne sünnitust, et teada saada, kuidas see toimib ning mida see endast kujutab. Muidugi ei anna proovimine sajaprotsendilist kindlust, kuna selle toimimine võib sünnitusel olla mõnevõrra erinev. Samas tuleb sellega olla ettevaatlik, kuna liiga palju naerugaasi sisse hingates võib tekkida peapööritus, uimane olek või kõrgendatud meeleolu. Samuti ei pruugi hiljem kogu sünnitustegevus meeles olla.
Epiduraalanalgeesia
Ämmaemanda sõnul on see üks kõige levinumaid medikamentoorseid meetodeid tänapäeval. “Kindlasti ei tohiks ämmaemandad eelistada sünnitajale ainult ühte kindlat valu vaigistamise viisi. Ämmaemand soovitab erinevaid valu leevendavaid võimalusi vastavalt olukorrale,” lisa ta.
Seljatuimestus on sünnituse ajal kõige tavalisem lokaaltuimestuse vorm. See toimib nii, et süstitav ravim blokeerib valuimpulsside tee ajusse, nii ei saa aju teada, et naine tunneb valu. Tuimestuse teeb narkoosiarst ehk anestesioloog. Lisaks rajatakse naisele veenitee, mille kaudu manustatakse sünnitajale soolalahust, et vältida võimalust vererõhu langemiseks. Süst mõjutab ka last ning seetõttu kontrollitakse pidevalt lapse ja naise seisundit KTG-ga. Epiduraalanalgeesia korral peab olema emakakaela avatud vähemalt 3-4 cm, vähema korral on suur tõenäosus, et sünnitegevus vaibub maha.
Kuna epiduraalanalgeesia puhul võivad jalad muutuda nõrgaks ja tuimaks, siis võib tekkida ka üsna suur liikumispiirang. Näiteks ei suuda sünnitaja iseseisvalt seista ega käia, teda on vaja abistada ka keeramisel ja istuma tõusmisel. Sünnitaja ei tunne ka pissi- ega kakahäda ning võib tekkida vajadus kasutada kateedrit põie tühjendamiseks. Kui jalgadest tundlikkus ei kao, siis on sünnitaja liikumisvabadus ikkagi üsna piiratud tilgutivooliku pikkusega.
