Kõik me loodame, et meiega kunagi midagi ei juhtu, oleme head ja eeskujulikud autojuhid. Paraku näitab statistika, et sellisest teadmisest on vähe kasu. Ka eeskujuliku ja tähelepaneliku autojuhi ette võib ootamatult joosta loom või sattuda õnnetusse kellegi teise süü ja vale liikluskäitumise tõttu. Liiklusõnnetustes, mille tagajärjel on lapsed viga saanud, tuuakse peamiste põhjustena välja kas puudulikku turvavarustust või selle valesti kasutamist. Seega on väga oluline tagada oma lapsele maksimaalne kaitse autosõidul, olenemata sellest, kas ta on alles emaüsas, imik või koolieelik.

Tihtipeale võib kohata väärarusaama, et raseduse ajal ei pea naine turvavööd kinnitama, kuna järsu pidurduse korral võib turvavöö liikuda kõhule ning ohustada sündimata last. Kui turvavööd ei kinnitata, siis on ohus nii sündimata laps kui ka ema. Raseduse ajal on mugav kasutada turvavöö suunajaid, mis ei vajuta kõhule ega libise ära, vaid püsib terve sõidu kindlalt paigal. Turvavöö suunajate puhul tasub kindlasti kontrollida nende märgistust. Märge ECE R16 tähendab, et see on vastavuses Euroopa turvanõuete standardile.

Lapsele turvavarustuse valimisel tuleb silmas pidada lapse kaalu ja pikkuse suhet, lapse vanust. Peamiselt jaotatakse turvavarustus viide gruppi:

Grupp                Kaaluvahemik                        Ligikaudne vanusevahemik

Grupp 0             0-10 kg                                    Sünnist kuni umbes 11 kuud

Grupp 0+          0-13 kg                                     Sünnist kuni umbes 15 kuud

Grupp 1              9-18 kg                                      Umbes 9 kuni 4 aastat

Grupp 2             15-25 kg                                     Umbes 3 kuni 7 aastat

Grupp 3             22-36kg                                      Umbes 6 kuni 12 aastat

Lisaks on olemas ka kombineeritud variandid, mille selja-, õla- ja peatugede kõrgust ja laiust saab reguleerida ning seetõttu sobivad kasutamiseks mitmes kaalukategoorias.

Turvahäll

Turvahäll Britton BabyWay+

Turvahäll Britton BabyWay+

 Tavaliselt on turvahällid mõeldud kuni 10kg või 13 kg täitumiseni. Turvahälli tohib kasutada ainult seljaga sõidusuunas ning juhi kõrvalistmel võib hälli kasutada ainult eeldusel, et auto esiturvapadi (airbag) on deaktiveeritud. Turvahälli kasutatakse katihtipeale vankri asemikuna, seda kaubanduskeskustes shoppingul olles või kergliiklusteel jalutades.

Selline tõusev trend pole aga lapse tervise seisukohast tervitatav. Nimelt ei ole turvahälli poollamav asend lapse jaoks loomulik ning teda ei tohiks seal üle kahe tunni hoida. Pikemate autosõitude puhul on soovitatav laps turvahällist välja võtta, et ta selg saaks puhata. Äärmiselt oluline on, et turvahäll oleks nõuetekohaselt kinnitatud, seda kas tuvavööga või  isofix kinnituste abil.  Isofix kinnitused on olemas kõikidel Euroopa autodel, mis on toodetud alates 2007.aastast.  Isofix alus tõstab turvalisuse taset ning sinna on hälli mugav paigaldada, samuti vähendab hälli valesti kinnitamise riski turvavööga. Selle kinnitusega on turvahälli alus staatilielt autoistmel ning tooli saab kinnituste abil aluse peale asetada. Külmemal ajal tuleb turvalisuse kaalutlusel võtta imikul seljast kombekas, et turvahälli rihmad oleksid kehale võimalikult lähedal.

Turvahällist turvatooli

Lastekaupluses  turvatoole müües näen ma igapäevaselt seda, kuidas vanemad soovivad juba väga väikest last turvahällist tooli ümber kolida. Mõistan, et osadele lastele ei meeldi turvahällis istuda, nad ei pruugi seal end mugavalt tunda, kaal on üle või on selleks mõni kolmas põhjus. Igatahes ei tasu turvahällist turvatooli ümber tõstmisega kiirustada! Laps ei tohiks kaaluda alla 9 kg ja olla alla 9 kuu vana. Beebi ei ole valmis istuma näoga sõidusuunas, kui ta ei oska iseseisvalt istuda. Kui ta istuda ei oska, on tema kael liiga nõrk näoga sõidusuunas turvatoolis olemiseks ning istuv asend on tema jaoks koormav. Ka beebid, kes on on pikkuselt ja kaalult suured, ei tohiks näoga sõidusuunda ümber tõsta, sellisel juhul on mõistlik osta selline tool, mida saab kasutada kuni 18 kilogrammini. Selg sõidusuunas olevas laste turvaistmes funktsioneerib istme kest kaitsva kilbina ning neelab endasse suurema osa löögijõust.

Turvatoole on poodides suur valik, mis teeb nende valimise aeganõudvaks ja raskeks. Alljärgnevalt on välja toodud peamised laste turvatoolide tüübid.

Kõige rohkem kasutatakse 5- punkti turvavööga turvatoole, mis on paigaldatavad nii selja- kui ka näoga sõidusuunas. Kinnitusviisilt on need toolid väga erinevad, mõne kinnitamine on lihtne ja arusaadav, samas teise puhul tuleb kasutusjuhendist sõrmega järge ajada. Kindlasi tasub turvatooli ostes küsida koheselt müüjalt, kuidas tuleb tooli autosse kinnitada ning võimalusel lasta seda endale näidata. Nii on kindel, et lapsevanem paigaldab tooli autosse õigesti. Kindlasti on oluline last tooli paigutades tõmmata rihmad võimalikult lapse keha lähedale. Jah, neil võib olla seal nende pingutatud rihmade vahel ebamugav, kuna liikumine on väga piiratud, kuid lõdvad rihmad ei paku avariiolukorras piisavat kaitset.  Samuti on tähtis vaadata, et lapse pea paikneks korrektselt peatugede vahel. Need ei tohi paikneda õlgade vastas ega jääda ka liiga kõrgele.

Löökpadjaga turvatoolide puhul on laps kinnitatud spetsiaalse löökpadjaga, mille üle tõmmatakse turvavöö. Turvatestid näitavad, et võrreldes tavalise näoga sõidusuunas paigaldatd 5- punkti turvavööga, aitab löökpadi hoida ära tõsiseid kaela- ja selgroolüli vigastusi. Löökpadja abil levivad jõud võrdselt  kõikidele ülemistele kehaosadele. Toolid on ka kaalult kerged ning nede paigaldamine väga lihtne. Antud tool on erinevate turvatestide järgi üks turvalisemaid.

Isofix toolid võeti kasutusele 1990ndate lõpust. Selle eesmärgiks on minimeerida kasutusel oleva turvaistme puudulikku kinnitamist. Turvatoolidel on enamasti isofix kinnitused turvatooli enda küljes. 15-36 kg kaalukategooria toole saab samuti edukalt isofix süsteemiga kinnitada ning selline kinnitus tagab turvalisuse ka vanemate jaoks siis, kui laps seal parajasti ei istu. See tähendab, et tool on kogugaeg fikseeritud ning avariiolukorras ei lenda see eesistujatele selga ega esiaknasse.  Kui toolil on märge semi- universal isofix, siis tuleb väga täpselt kontrollida selle tooli sobivust sõidukiga.  Kõk toolid ei pruugi teie sõidukisse sobida.  Kuna isofix alused on väga kallid ning tihtipeale tuleb nende eest käia välja samaväärne summa turvatooliga, siis on see üks peamine põhjus, miks neid laialdaselt ei kasutata. Samuti leidub vähe selliseid kombineeritud aluseid, et saaks samal alusel kasutada nii turvahälli kui hiljem turvatooli. Õnneks on hakanud tootjad sellele rohkem mõtlema ning üha enam leidub selliseid aluseid, mis sobiksid erineva kaalukategooria turvahällide ja toolidega.

Rääkides erinevatest turvatoolide- ja hällide alustest, siis saab kasutada näiteks easybase ja easyfix aluseid. Esimese puhul on tegu turvavööga autoistmele kinnitatava alusega, teise puhul saab alust kinnitada nii turvavöö kui ka isofix kinnitustega.

booster

Britton B´Way istumisalus lapsele kaaluga 22-36 kg.

Toolid, kuhu laps kinnitatakse vad auto turvavöö abil on mõeldud juba suurtematele lastele (15-36 kg). Enne 15kg täitumist ei tohi kindlasti last suuremasse tooli ümber tõsta.  Mõned lapsed saavutavad 15kg juba varases eas ning seejuures tuleb pidada silmas lapse vanust. Enamus selle kaalukategooria toolidel saab liigutada pea- ja õlatugesid, mis võimaldab maksimaalse kaitse nii kaalukategooria alumises kui ka ülemises osas olles.

Istmealust võiks kasutada kõige viimase variandina või nn hädajuhtudel. Istumisalus ei ole võrreldav oma kaitselt turvatooliga, millel on seljatagune ning reguleeritavad õla- ja peatoed.  Kokkupõrke korral ei kaitse istmekõrgendused istuva lapse pead. Kui aga on tungiv vajadus istmealust kasutada, siis tuleks valida alus, millel on turvavöö suunaja. Kolmanda kaalukategoria tooted sobivad alates 22kg lapsele.

Allikas: Maanteeameti kodulehekülg (www.mnt.ee) ning  Maanteameti infovoldik “Lapse ohutu sõidutamine autos” (http://www.mnt.ee/public/Turvatoolid_webi.pdf).