Vanemad ootavad alati põnevusega oma lapse esimesi sõnu. Mõne lapse puhul tulevad esimesed sõnad aga üsna hilises eas. Kuidas aidata lapsel end väljendada ning millal peaks abi otsima?

blocks

K´s Kids´i Suured ehitus-ja õppeklotsid vanusele 12+

Umbes aastaselt ütleb laps oma esimesed sõnad. Selleks, et need esimesed sõnad tuleksid kiiresti ja lapse kõne areneks vastavalt eale, saab vanem lapse kõne arengut toetada lihtsate igapäevaste võtetega. Lapsega on vaja suhelda ja koos aega veeta, mängida. Niivõrd oluline pole temaga pikki jutte rääkida, kuivõrd enda ja lapse tegevusi korrata. Kui lapsel tulevad esimesed sõnad vaevaliselt, siis tasub ergutada teda lalisema ning imiteerida erinevaid loomahääli. Kuna oluline osa lapse kõne arengul on ka motoorika, siis võiks koos lapsega näiteks klotsidest torni laduda, mänguasju rivisse sättida, meisterdada, voolida, joonistada. Näiteks Brittoni poodides müügil olevad K´s Kids´i mänguasjade puhul on erilist tähelepanu pööratud just peenmotoorikale. Mida paremini on arenenud lapse peenmotoorika, seda paremini areneb ka lapse kõne, kuna peenmotoorika arendamise kaudu stimuleeritakse aju kõnekeskust.

Logopeed aitab ja annab nõu

Ida- Tallinna keskhaigla logopeed Merike Pärtel sõnas, et kõne hilistumine annab endast tihti märku juba imikueas (koogamine, lalin hilineb, puudub või on vähene). Normaalse kõne arengu puhul saab laps enne aru sõnade tähendusest, seejärel hakkab ise ütlema esimesi sõnu. Kaheaastane laps peaks väljendama end fraasidega (2-sõnaliste lausungitega). “Kui kaheaastasel lapsel on sõnavara väike (20-30) sõna, fraasid puuduvad, on tegemist kõne hilistumisega ning soovitatav on pöörduda logopeedi poole,” lisas Pärtel. Logopeed hindab lapse kõne arengut ja annab nõu, kuidas kõige paremini kõne arengut toetada. Logopeed on lapsele justkui mängukaaslane, kes erinevate mängude kaudu proovib lapse suhtlemist ergutada.

Kõne hilistumise põhjused võivad olla väga erinevad, näiteks geneetilised (vanemad või vanavanemad hakkasid hilja rääkima), mitmekeelne keskkond (ema eestlane, isa hispaanlane ja omavaheline suhtlus toimub inglise keeles), lapse arenguloo riskitegurid (sünnieelsed,-aegsed ja- järgsed meditsiinilised tegurid). Samuti pidurdab lapse kõne arengut kuulmislangus ja häired tunnetustegevuses.

Logopeedi sõnul on lapsevanemal kõne arendamisel väga tähtis roll. “Mängige lapsega erinevaid mänge, rikastage lapse sõnavara, selgitage sõnade tähendust, hääldage sõna õigesti, lugege koos jutukesi ja arutlege kuuldu üle. Tuleb leida aega lapse kuulamiseks ning mitte lasta tal tundide viisi televiisorist multikaid vaadata” õpetab logopeed.