Sündides on beebil mitmeid automaatseid reflekse, mida juhib aju vanim, loomariigi alamate vormidega sarnane osa. Lapse kasvades mitmed refleksid kaovad ja asenduvad. Tahtmatud refleksid aga meenutavad ilmekalt meie iidset minevikku.
Moro refleks
Kui vastsündinul on tunne, et ta kukub, siis sirutab ta käsivarred välja ja avab peopesad, hoides sõrmi võimalikult laiali. Seejärel toob ta käsivarred kokku , nagu püüaks millestki kinni haarata. Kui jalad on vabad, siis liigutab ta neid samal moel. Ahvibeebidest kandunud reaktsioon on siiski hääbunud ning tänapäeval on see praktiliselt kadunud. Meditsiinilisest aspektist on sellel aga oma väärtus, kuna see võimaldab arstil jälgida vastsündinu jäsemete liikumist. Kui terve beebi tunneb, et kaotab tasakaalu, sirutab ta jäsemed sümmeetriliselt laiali. Arst, kes tekitab lapses tunde, et ta on kohe kukkumas, saab kontrollida, kas ta jäsemed reageerivad samaaegselt. Moro refleks aga ei toimi kuigi kaua. See on olemas kõikidel vastsündinutel, kuid kuue nädala vanuselt hakkab refleks hääbuma ning kaob kahe järgneva kuu jooksul täielikult. Kuuendaks elukuuks on see kindlasti täielikult kadunud.
Haarderefleks
Kui vanem torkab oma sõrme vastsündinule pihku, reageerivad beebi tillukesed sõrmed kohe, klammerduvad tihedasti sõrme ümber ja jäävadki seda hoidma. Kui vanem püüab oma sõrme ettevaatlikult lapse haardest vabastada, siis laps hoiab endiselt tugevasti kinni. Vastsündinu haare on küllaltki tugev, ta suudab kokkupigistatud sõrmede jõul enda keha õhus hoida.
Mõningatel beebidel võib see refleks kaduda juba nädalaga, kuid enamasti püsib see mitu nädalat ja vahel kauemgi. Kuue kuu vanuselt on haarderefleks sarnaselt mono refleksile täielikult kadunud. Edaspidises arengus õpib laps tahtlikult haarama ja haaratut käes hoidma.
Ehmatusrefleks
Refleks avaldub siis, kui beebi läheduses tekib ootamatult vali müra. Beebi keha kangestub, õlad kerkivad ja käed tõusevad ette üles. See on loomulik kaitsereaktsioon ega kao mõne kuu pärast nagu enamik teisi, vaid jääb eluks ajaks ning tugevneb täiskasvanuks saades.
Tallarefleks
Kui lapse talda silitada kanna poolt päka suunas, sirutab beebi varbad harali ja pöörab jalad sissepoole. Seda teeb ta põhjusel, et tema närvisüsteem pole veel täiuslikult välja arenenud. Poole kuni pooleteise aasta vanuselt hakkab ta sellele täiskasvanu moel reageerima ja kõverdab varbad.
Sammurefleks
Kui beebi panna püstasendisse tõsta ja seejuures teda kaenla alt toetada, teeb laps astumisliigutusi, justkui püüaks kõndida. See varajane refleks kaob umbes kahe kuuga.
Otsimisrefleks
Rinnaga toitmisele eelneb oluline automaatne tegevus ehk otsimisrefleks. Beebi pöörab näo mis tahes pehme pinna poole, millega tema põsel kontakt tekib. Niisugust reaktsiooni kutsuvad esile rinnanibu või- nahk või isegi pehme sõrmepuudutus. Beebi pöörab automaatselt näo ärritaja suunas ja paotab samal ajal huuled. Kui ema puudutab enne lapse toitmist õrnalt beebi põske, viib see lapse järgmise tegevuseni- imemiseni.
Imemisrefleks
Imemisrefleks kujuneb kõikidel beebidel juba emaüsas. Peale sündi vallandub refleks koheselt, kui miski puudutab ta huuli. See refleks suunab last tugevasti haarama rinnanibust, et toit kätte saada. Imemisrefleksist kujuneb tahtlik tegevus kahe kuni nelja kuu pärast.
Vehklemisrefleks
Refleks avaldub siis, kui beebi lamab selili. Ta pöörab pea ühele poole ning sirutab välja sama kehapoole käe ja jala, samal ajal kõverdades teist kätt ja jalga. See refleks võib avalduda juba vastsündinutel või tekkida kuni kahe kuu vanuselt. Refleks püsib umbes neli kuud.
Kasutatud marterjal:
Desmond, Morris. 2009. “Beebi”.
