Kui täiskasvanute puhul on depressioonist palju räägitud ning enamasti osatakse seda ära tunda, siis imikute puhul on seda raskem tajuda ning diagnoosida. Imikute depressioon võib alata kohe peale sündi. Näiteks on üks olulisi märke see, kui beebi sõi peale sündi korralikult, aga peagi ilmnesid ootamatud kõrvalekalded söömisel. Depressiooni äratundmist raskendab komorbiidsus muude psüühiliste haigustega või see, et see on osa normaalsest arengust ja kasvust, kaasnedes psüühilistele kasvuvaludele.

Põhjuseid on väga erinevaid, näiteks geneetilised, neurobioloogilised, psühholoogilised või sotsiaalsed. Imikute puhul on peamiselt depressiooni allikaks ema. Näiteks lahusolek emast on alati valu allikaks, eriti etapil, mil eristumine emast ei ole veel toimunud. Samuti ema depressiivsus, haigus, mure ja tegelemine muude tegevustega, mis põhjustab ema järsku huvimuutust lapse suhtes, ei ole lapse jaoks mõistetav. Füüsiliselt oleks ema justkui kohal, aga psüühiliselt on ta eemalolev. Selline “surnud ema” kõrval on raske olla ja temast eristuda. Lapse meelde tekivad teadvustamata augud, tekib tunne, et teda ei armastata.  Kui ema on depressiivne, siis võib imik hakata kontaktist eemale tõmbuma või tegema omapoolseid jõupingutusi ema elavdamiseks või selle nurjumisel otsima elavaid tundmusi iseenda kehast või teistest objektidest.  Kui ema vaatamata oma seisundile püüab kõigest väest imikuga koos olla, et tema meeleseisundit kompenseerida, jääb tema välise soorituse meelesisu puudulikuks või pole seda üldse ning lapse elamuste maailma tekib ebaehtsuse tunne.  Sellised kogemused struktureeruvad ja nad hakkavad reageerima samal moel, moodustades nõiaringi.

Kuidas imikute depressiooni ära tunda?

  • Kurb ilme, tühi pilk, nutab tihti
  • Puudub koogamine, lalisemine, naeratus
  • Puudub huvi ümbritseva vastu, uni on häiritud
  • Ei ime aktiivselt, ei tunne söömisest mõnu
  • Kiindumussuhe tekib raskustega
  • Areng on aeglane, ei võta kaalus juurde

Lastepsühhiaater Anne Kleinbergi sõnul põhjustab lastel kõige enam psüühilisi häireid eelkõige järelvalve puudumine ja vanemate usk, et lapsed kasvavad iseenesest. Vanemate tööhõiveprobleemid mõjutavad väga tugevasti ka laste psüühikat. Näiteks töötavad isad välismaal ning emad peavad enamuse ajast lapsega üksi olema. Kui laps on järelvalveta ja ta ei saa piisavalt tähelepanu, muutub ta kurvaks või metsistub.

“Üksikvanemaga pered ja asjaolu, et laste vaesus on nii kõrge, seab laste vaimse tervise probleemid jätkuvalt fookusesse,” lisas psühhiaater.

Tema põhjustab imikutel depressiooni enamasti see, et emal on midagi halvasti. Imikute depressiooni ei diagnoosita nii tihti kui kooliealistel lastel.

Ükski vanem ei taha psühhiaatrilt kuulda, et tema laps on depressioonis. Tingimusteta vanemlik armastus on lapse terve psüühika aluseks.

 

 

Kasutatud materjalid:

http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/3735-lastepsuhhiaater-anne-kleinberg-vaimse-tervisega-hadas-olevate-laste-arv-kasvab