Artikli koostas psühholoog Küllike Lillestik ( http://kyllikelillestik.com/).

Mitmed paarisuhtes olevad mehed ja naised, kellel pole veel lapsi aga soovivad planeerida perre juurdekasvu, on hinges küsimused: Kas lapse sünd muudab paarisuhet? Kas neist saavad head lapsevanemad? Kuidas hoida ära suuremad probleemid?

Need on targad küsimused, sest lapse tulek perre toob kaasa püsivad muutused nii emale kui ka paarisuhtele. Lisaks mehe-naise rollile lisandub veel ka lapsevanema roll ning see sunnib kohanema ja osutuda suureks väljakutseks.

Kuidas vähendada riske, et kohanemine ei oleks nii raske? Kuidas ennast aidata ennetavalt? Üks kõige olulisemaid punkte on teadlikkus. Teadlikkus sellest, milline on üks hea paarisuhe, millised on vajadused suhtes, kuidas ma panustan sellesse, mida vajan.

Selleks, et luua teadlikkus, on veel oluline teada ka seda, mida toovad kaasa pereellu erinevad pereeluarengu etapid.

Kui mees ja naine on otsustanud elu ühendada, loovad nad pere, kus mõlemal on oma roll  ja ressursid. Ressursiks on aeg, mida panustakse pereellu ning ka füüsiline ja emotsionaalne energia. Kahekesi elades on nii naisel kui mehel oma isiklikud vajadused,  paarina “meie” ühised vajadused. Oluline on, et mõlemad hoolitsevad oma vajaduste eest, trennid, hobid, sõbrad, asjad, mis meeldivad ja pakuvad rahuldust. Sama oluline on panustada ressursse võrdselt paarisuhte ehk “meie” tugevdamiseks.

Iseennast ja enda vajadusi ei tohi unustada

Järgmises pereelufaasis, kui paar otsustab lapse saada, on suur muutus see, et nüüd ei ole enam paari, vaid on pere ja uued rollid. Olla lapsevanem väikesele lapsele, võtab täiskasvanutelt enamuse nende ressurssidest, sest laps vajab hoolt ja tema vajaduste rahuldamine on vanemate ülesanne, ilma ei jääks laps ellu. Kuid selles elufaasis on ülioluline, et ei kaoks ära ka see ressurss, mida mees ja naine teevad enda jaoks ja ka see, kas nad panustavad teine-teisega olemisse. Probleemid tekivad siis, kui mees ja naine ei kasuta seda vähestki aega ning ressurssi, mis selles elufaasis võimalik on, enese ja teine-teise jaoks. Lapsevanema roll on andmine ning kui naine ja mees jätavad unarusse oma ressursside taastamise läbi enesesse panustamise ja teine-teisega olemise, siis ei ole jõudu olla lapsele/lastele olemas. Igal inimesel on rohkem jõudu, kui ta hoolitseb enda vajaduste eest, armastab ennast ja pühendub paarisuhtele, saades sealt tagasi rõõmu ja jagamist. Nii saab ka ära hoida suuremad probleemid.

Ning ka järgmistes pereelufaasides (kooliealiste lastega pere, teistmelistega pere) on äärmiselt oluline, et mees ja naine ei unustaks enda vajadusi ja ühiseid tegevusi paarina, et ära hoida liigne kurnatus, väsimus ja teine-teisest kaugenemine. Vanemad, kelle tass on täidetud ja kes paarina on lähedased, on lapsevanematena palju toimetulevamad ja mõistavad oma lapsi paremini. Hea vanemlus toetub heale paarisuhtele.

Lugemiseks soovitusi: S. Kinnunen “Leivad ühes kapis”, G. Chapman “Armastuse 5 keelt”, R. Parsons “60 minutit abielust”, M. Eckert “Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad… siis muutub kõik”, Harville Hendrix “Teekond soovitud armastuseni”