Kui t\u00e4iskasvanute puhul on depressioonist palju r\u00e4\u00e4gitud ning enamasti osatakse seda \u00e4ra tunda, siis imikute puhul on seda raskem tajuda ning diagnoosida. Imikute depressioon v\u00f5ib alata kohe peale s\u00fcndi. N\u00e4iteks on \u00fcks olulisi m\u00e4rke see, kui beebi s\u00f5i peale s\u00fcndi korralikult, aga peagi ilmnesid ootamatud k\u00f5rvalekalded s\u00f6\u00f6misel. Depressiooni \u00e4ratundmist raskendab komorbiidsus muude ps\u00fc\u00fchiliste haigustega v\u00f5i see, et see on osa normaalsest arengust ja kasvust, kaasnedes ps\u00fc\u00fchilistele kasvuvaludele.<\/p>\n

P\u00f5hjuseid on v\u00e4ga erinevaid, n\u00e4iteks geneetilised, neurobioloogilised, ps\u00fchholoogilised v\u00f5i sotsiaalsed. Imikute puhul on peamiselt depressiooni allikaks ema. N\u00e4iteks lahusolek emast on alati valu allikaks, eriti etapil, mil eristumine emast ei ole veel toimunud. Samuti ema depressiivsus, haigus, mure ja tegelemine muude tegevustega, mis p\u00f5hjustab ema j\u00e4rsku huvimuutust lapse suhtes, ei ole lapse jaoks m\u00f5istetav. F\u00fc\u00fcsiliselt oleks ema justkui kohal, aga ps\u00fc\u00fchiliselt on ta eemalolev. Selline \u201csurnud ema\u201d k\u00f5rval on raske olla ja temast eristuda.\u00a0Lapse meelde tekivad teadvustamata augud, tekib tunne, et teda ei armastata. \u00a0Kui ema on depressiivne, siis v\u00f5ib imik hakata kontaktist eemale t\u00f5mbuma v\u00f5i tegema omapoolseid j\u00f5upingutusi ema elavdamiseks v\u00f5i selle nurjumisel otsima elavaid tundmusi iseenda kehast v\u00f5i teistest objektidest. \u00a0Kui ema vaatamata oma seisundile p\u00fc\u00fcab k\u00f5igest v\u00e4est imikuga koos olla, et tema meeleseisundit kompenseerida, j\u00e4\u00e4b tema v\u00e4lise soorituse meelesisu puudulikuks v\u00f5i pole seda \u00fcldse ning lapse elamuste maailma tekib ebaehtsuse tunne. \u00a0Sellised kogemused struktureeruvad ja nad hakkavad reageerima samal moel, moodustades n\u00f5iaringi.<\/p>\n

Kuidas imikute depressiooni \u00e4ra tunda?<\/strong><\/p>\n

\n
• Kurb ilme, t\u00fchi pilk, nutab tihti<\/li>\n
• Puudub koogamine, lalisemine, naeratus<\/li>\n
• Puudub huvi \u00fcmbritseva vastu, uni on h\u00e4iritud<\/li>\n
• Ei ime aktiivselt, ei tunne s\u00f6\u00f6misest m\u00f5nu<\/li>\n
• Kiindumussuhe tekib raskustega<\/li>\n
• Areng on aeglane, ei v\u00f5ta kaalus juurde<\/li>\n<\/ul>\n

  Lasteps\u00fchhiaater Anne Kleinbergi s\u00f5nul p\u00f5hjustab lastel k\u00f5ige enam ps\u00fc\u00fchilisi h\u00e4ireid eelk\u00f5ige j\u00e4relvalve puudumine ja vanemate usk, et lapsed kasvavad iseenesest. Vanemate t\u00f6\u00f6h\u00f5iveprobleemid m\u00f5jutavad v\u00e4ga tugevasti ka laste ps\u00fc\u00fchikat. N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tavad isad v\u00e4lismaal ning emad peavad enamuse ajast lapsega \u00fcksi olema. Kui laps on j\u00e4relvalveta ja ta ei saa piisavalt t\u00e4helepanu, muutub ta kurvaks v\u00f5i metsistub.<\/p>\n

  \u201c\u00dcksikvanemaga pered ja asjaolu, et laste vaesus on nii k\u00f5rge, seab laste vaimse tervise probleemid j\u00e4tkuvalt fookusesse,\u201d lisas ps\u00fchhiaater.<\/p><\/blockquote>\n

  Tema p\u00f5hjustab imikutel depressiooni enamasti see, et emal on midagi halvasti. Imikute depressiooni ei diagnoosita nii tihti kui kooliealistel lastel.<\/p>\n

  \u00dckski vanem ei taha ps\u00fchhiaatrilt kuulda, et tema laps on depressioonis. Tingimusteta vanemlik armastus on lapse terve ps\u00fc\u00fchika aluseks.<\/p>\n

   <\/p>\n

   <\/p>\n

  Kasutatud materjalid:<\/p>\n

  http:\/\/www.terviseinfo.ee\/et\/blogi\/3735-lastepsuhhiaater-anne-kleinberg-vaimse-tervisega-hadas-olevate-laste-arv-kasvab<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

  Kui t\u00e4iskasvanute puhul on depressioonist palju r\u00e4\u00e4gitud ning enamasti osatakse seda \u00e4ra tunda, siis imikute puhul on seda raskem tajuda ning diagnoosida. Imikute depressioon v\u00f5ib alata kohe peale s\u00fcndi. N\u00e4iteks on \u00fcks olulisi m\u00e4rke see, kui beebi s\u00f5i peale s\u00fcndi korralikult, aga peagi ilmnesid ootamatud k\u00f5rvalekalded s\u00f6\u00f6misel. Depressiooni \u00e4ratundmist raskendab komorbiidsus muude ps\u00fc\u00fchiliste haigustega v\u00f5i […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":493,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3,4,8],"tags":[61,62,64,63],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/476"}],"collection":[{"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=476"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/476\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":645,"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/476\/revisions\/645"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/493"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=476"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=476"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/wp.britton.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=476"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}